Esimese elamusena juhatasid toredad päkapiku-neiud meid mõisa magasiaita, kus uudistasime püsinäitust vilja teekonnast leivani. Kõik lapsed ja õpetajad said ise kujundada ning maitsestada erinevate jahude ning seemnetega oma leivakakukesed, mille päkapiku-tüdrukud toimetasid ahju küpsema.

Reisiseltskond suundus samal ajal vankriga hobusõitu tegema ning lauta vahvaid koduloomi ja -linde vaatama. Väga tore oli jälgida, kuidas nii mõnigi kana eelistas sisetingimustele hoopis jalutuskäiku mõisapargis ning -hoonete vahel.

Mõisa tallihoones nägime erinevatel näitustel kohalike meistrite poolt valmistatud looma-ja linnutopiseid ning puuhobuseid kõikvõimalikke vanaaegseid talutöid ja -tegemisi läbi viimas.

Väga meeliülendav ja huvitav oli oma silmaga näha, mida koolis ajalootundides vanemad õpilased on juba läbi võtnud: tervet suurt mõisakompleksi oma erinevate töökodade ning majade, põldude ja maadega, iluaia ja alleedega, pargi ja tiigiga ning loomulikult kõige uhkema – härrastemajaga.

Huvipakkuva reisi lõpetasime mõnusa einega magasiaidas: päkapiku-piigad olid meie leivakakukesed küpsetanud maitsvaks suupisteks!

Meeleolukat advendiaega kõigile!

õpetaja Liis Vigla
Fotod: Eda Sempelson

Meie esinduses olid 7.s klassi õpilased Andri, Astrid, Oliver, Greete, Sandra, Mirell, Mairon, Stella ja tema isa, 8.c klassist Tamur, õpetajad Signe ja Urmas.

Järgmise aasta lõpuni kestvas projekti sisuks on mereranniku ja jõgede mikroplasti reostuse ja vee-elustiku uurimine. Vaatluspäevad/proovide võtmised toimuvad järgmise aasta kevadel. Korraldavad Tartu Loodusmaja ja Baltic Environmental Forum-Latvia. Mikroplasti analüüse teostavad Läti Veeökoloogia Instituudi teadlased.

Laupäevane kohtumine oli õpilastele rühmatöödeks  ja uurimismeetodite tutvustamiseks: rannaliiva ja jõevee mikroplasti proovide võtmine, jõe ( Salatsi) elurikkusega tutvumine, jõe veekvaliteedi määramine füüsikaliste ja keemiliste meetoditega.

Oli väga tore ja töine laupäev 🙂 

Urmas Lekk

Päev algas Toompeal, kus külastasime Riigikogu — kohta, kus tehakse otsuseid, mis mõjutavad kogu Eestit. Saime vaadata Riigikogu istungit ning käia ka üleval Pika Hermani tornis.

Seejärel suundusime Stenbocki majja, kus töötab Eesti Vabariigi Valitsusja asub peaministri büroo. Meile anti ülevaade valitsuse töökorraldusest ning näidati ruume, kus toimuvad valitsuse istungid. Oli põnev näha, kuidas kõrgetasemeline riigijuhtimine päriselt toimub – mitte ainult uudistesaadetes.

Päeva lõpetuseks vaatasime Agatha Christie kuulsat põnevuslugu Hiirelõks.  Etendus haaras tähelepanu juba esimestest minutitest ning üllatas ootamatu lõpuga. Õpilased jäid etendusega väga rahule ning arutlesid hiljem pikalt tegelaste motiivide ja loo pöördepunktide üle.

See päev andis meile uusi teadmisi nii Eesti riigi toimimisest kui ka teatri kunstilisest maailmast. Oli ühtaegu hariv ja meeldejääv kogemus!

Kadri Polski

Igati huvitav ja silmaringi arendav oli koolitundides õpitut muusemis üle korrata ning päris oma silmaga näha ja isegi käega katsuda.

Saime teada, millise tööriista moodi nägi Joosep Toots koolipingis välja, kui ta „pöördus igasse külge nagu oherdi“. Kraasisime villa ning uudistasime sütega töötavat triikrauda. Proovisime järele, kui kitsas oli vanal ajal inimestel voodis magada ning missuguse vahendiga talumehed kergema vaevaga nahast säärsaapaid jalast tõmbasid. Nägime, millised kelmikad rannakleidid olid Pärnus moes juba eelmise sajandi algul ja kuidas pükstele viigid sisse aeti.

Põhjalikus vestluses kordasime üle neli ajalooallikate liiki, rääkisime lähemalt arhiivindusest, tutvudes toredate näidismaterjalidega.

Vahvad töölehed ja õppemängud aitasid muuseumi saalidest otsida eksponaate ning liigitada mõisteid erinevateks ajalooallikateks. Rõõmus taaskohtumine sõnaga „akvedukt“ tekitas elevust nii õpilaste kui õpetajate hulgas.

Väga põhjalikult ja mitmekesiselt ette valmistatud muuseumitund meeldis kõigile osalenud õpilastele ja õpetajatele.

Jääme ootama uusi kohtumisi.
Õp. Liis Vigla
Fotod: Eda Sempelson

Pärandusfestivali sõnumiks oli “pärand parandab”. Festivalialal leidis igaüks midagi, millega tegeleda: populaarsed kohad olid varjevõrkude punumine, kereparandus (Viljandi haigla õpituba), rahvusmustritega järjehoidjate valmistamine, puidust noa vestmine (töötoa läbiviija, kelleks oli üks tore noormees Soomest, kiitis meie laste tööriistade käsitsemise oskusi) ja müügilett, kust sai osta nii Eesti kui ka muude rahvuste rahvapille.

Vaata festivali kohta rohkem siit.
Fotod õpetaja Karinilt ja Urmaselt.

Tutvusime vanade taluhoonete ja põllutööriistadega. Nägime, millised koduloomad ja kuidas vanal ajal talulaudas elasid. Lapsed said paitada küülikuid ja väikesi vasikaid, uudistada Eesti maatõugu piimalehmi ning tori hobuseid.

Vesiveskis vaatasime nelja Eestis kasvatatavat teravilja, kordasime nende nimetusi ning tuletasime meelde nendest saadavaid tooteid. Saime teada, et esimese teraviljana võtsid vanad eestlased kasutusele odra.

Õpilased proovisid vilja rabada ja kootidega peksta ning tutvusid veski tööpõhimõttega.

Rehetoas jätkus laste osavõtul põhjalik võitegu koos rukkikuklite voolimise ja küpsetamisega.

Muusemi töötajate poolt pakutud talusupp ning leib koos laste valmistatud kuklite ja võiga oli ürituse lõpetuseks imemaitsev lõunasöök.

Nautisime väga tegusat ja rõõmsat südasuviselt palavat sügispäeva!

õpetaja L. Vigla

Fotod: E. Sempelson

Kui soovid osaleda võrgustiku töös, siis pöördu meie kooli projektijuhi/õpetaja Liis Raal-Bilali ja õpetaja Urmas Leki poole.

Vaata ka :

UNESCO ühendkoolide võrgustik

UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti (BSP) Eesti tegevuste koduleht

MTÜ Eesti Noorte Purjeõppeselts “STA Estonia”

Tartu Loodusmaja

Meie kool on olnud tubli Läänemere viktoriinis osaleja

(Vt https://www.tartuloodusmaja.ee/laanemere-veebiviktoriin/). Tänan, õpetaja Annika!

See osalus andis meile kutse osaleda BSP purjeõppereisil Helsingi lähedal olevatele saartele 21.-25.08.24. Meie koolist osalesid 2024.a. lõpetajad Herta ja Maribel 9s klassist ning õpetaja Urmas.

Osalejad olid üle Eesti : 19 õpilast, 5 juhendajat (sh.projekti koordinaator Maria Tartu Loodusmajast), 4 purjekat (Vesta, Triton, Alison ja Aurita), 4 kaptenit ja 4 kapteni abi.

Alustasime purjetamist Tallinna Lennusadamast Helsingi lähedastele saartele (Iso Vasikkasaari, Harakka, Iso Mustasaari ja Susisaari – kaks viimast on osa Suomenlinnast).

Kuna oli purjeõpperetk, siis kõik vajalikud tegevused – purjede heiskamine, rehvimine, halssimine, otste sidumine, söögi tegemine, nõude pesemine, jne.jne. – tehti ühiselt ilma kordagi nurisemata 😊

Soovijad said võimaluse purjekat juhtida ja õppisid navigeerimist.

Kahel päeval oli kohtumine Soome õpilaste ja õpetajatega. Tutvustati oma purjekaid ning õpetati sõlmesid, räägiti legendidest. Meie, „Vesta“ meeskond õpetas kõigile kõlalistele ja Susisaari jahisadamas soovijatele „Oige ja vasemba“ (vaata allpool linki ja videot).

Kõige tegevusterohkem (koos soomlastega) oli päev Harakka saarel: õpperetk, Läänemere seisundi loeng, lõkketoidu ABC, mikroplasti proovide uurimine, vee kvaliteedi ja füüsikaliste omaduste hindamine, planktoni uurimine, looduskunst, jne. Harakka saar on nagu üks suur loodusmaja.

Palju aega saime pühendada Suomenlinna kindlustuste vaatamisele ja muuseumi külastusele, sest 24.08.24 ilmastiku olud ei lubanud plaanis olnud viiendale saarele purjetada.

Oli väga meeldejääv, õpetlik ja emotsionaalne õppereis! Vaatamata sellele, et 25.08. tagasisõit kujunes vastutuules ( 15-20 m/s) 10-tunniseks.

Soovitan nimetatud saari kindlasti külastada. Sinna pääseb regulaarsete praamidega Helsingi erinevatest sadamatest. Suomenlinna suisa Kauppatori kõrvalt.

„Oige ja vasemba“ video siit.

Rohkem pilte vaata siit.

õpetaja Urmas Lekk

Kadri Polski
ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Õppisime, kuidas toimib Riigikogu ning saime vaatama minna ka parajasti toimuvat istungit. Meil õnnestus kohtuda ka Riigikogu esimehe Lauri Hussariga, kes oli lahkesti nõus õpilastega koos pilti tegema.

Tammsaare muuseumis läbisime programmi ”Helisev ”Kõrboja peremees”” ning külastasime korterit, kus kirjanik elas aastatel 1932-1940. Kirjandusteadlane Maarja Vaino rääkis meile Tammsaarest põnevaid lugusid.